Pärnu kunstihoone
võistlustöö | 2019
Autorid: Jaan Tiidemann, Jarmo Vaik
MIS ON INIMENE?
....küsib luuletaja Doris Kareva ja jätkab:
"Kas ingli vari? Või igatsushüüd hingeühtsuse poole?"
Selle igatsuse lähtekohaks on inimese ebatäius mille täitmiseks ta katsetab, ebaõnnestub, õpib, proovib uuesti ja üha uuesti. Nii sünnib ka looming, mida inimene täiendab ja lihvib, ent mille lähtekohaks on ikka algne ebatäiuslik visand.
Joonistamisel visand, skulptuuris sketš, filmis rough cut, heliteosel algne kompositsioon, kirjateosel mustand. Need kõik on alguses puhastamata ja ebatäiuslikud. Selliest samast ebatäiusest lähtub ka uue Pärnu Kunstihoone arhitektuur, millesse on jäetud nii tahtmatute kui taotluslike vigade jälgi. Neid ebatäiusi on hoone seintes, nurkades-servades, aknaäärtes, põrandatel ja lagedel ning need avalduvad nii hoone mahtudes kui viimistluses. Hoone seinad ei jookse sirgelt, akende raamides on “vead”, nurgad ei jookse puhtalt kokku.
See ebatäiuslik ja lõpetamata ruum intrigeerib, tekitab küsimusi ja pinget ning ühtlasi peegeldab ebatäiuslikku inimest, kes igatseb hingeühtsuse poole.
P.S. Miks nii roosa, küsite? Aga kui Siinmaa valge funktsionalism kohtub raudteeladude punase tellisarhitektuuriga, siis tulemus on ju roosa
