Kommunismiohvrite memoriaal

Memoriaal koosneb kahest osast, millest üks on „Teekond“ ja teine „Koduaed“. Selleks, et jõuda koduaeda, tuleb võtta ette teekond. Et asuda teekonnale, tuleb lahkuda koduaiast.
TEEKOND
Teekond on metafoor, milles põimuvad lootus ja lootusetus. Teekond on ruumiline kogemus, milles avaldub süsteemi jõud. Selle süsteemi, mis selekteerib, lahterdab ja otsustab inimese saatuse üle. Inimene on selle süsteemi kõrval väike ja jõuetu. Teekond algab ja lõpeb ootamatult. Teekond ei ole olemise, vaid kulgemise koht. Teekonna läbimine on rituaal, mis aitab kogeda minevikku.
Teekonda tähistab pikk must tunnelilaadne sirge koridor, mille seintel on tahvlid kommunismiohvrite nimedega. Nimetahvlite kõrval ja kohal on ilma nimedeta tahvlid, mis sümboliseerivad lisaks nimetatud ohvritele ka teisi nimeta kommunismi ohvreid. Tahvlid viitavad süsteemi lahterdavale olemusele.
Teekonna põrand on aeglaselt tõusev tasapind, mille viimistluseks on harjatud betoon. Teekonna seinteks on mustaks värvitud terastahvlid, millele on kantud ohvrite nimed. Tahvlite mõõdud on 80x80 cm, iga tahvel on nummerdatud ning sellel on 50 nime. Nimede ümmargune arv ja tahvlite selge struktuur aitab visuaalselt tajuda ohvrite hulka. Tahvlite jalamile saab asetada küünlaid.
KODUAED
Koduaed on metafoor, milles põimuvad unistused, mälestused ja koduigatsus. Kodus tuntakse end turvaliselt, kodus on vaikus ja rahu. Koduaed on olemise, mitte kulgemise koht. Koduaia sümbol on õunapuu. Õunapuu istutamine on rituaal, mis on suunatud tulevikku.
Koduaed on süvistatud nõkku, mille keskel on väljak mida ümbritsevad nõlvadele istutatud õunapuud. Need õunapuudega nõlvad eraldavad väljaku ümbritsevast. Väljaku servas kõrgub tume ristküliku kujuline tahukas, mille ees ja ümber saab pidada mälestusüritusi. Väljaku põrandaks on betoonpind, millel on laia põrandalauda meenutav muster, mis viitab kodu põrandale. Kodupõrand on tugev kehaliselt tajutav kujund, mis loob metafoorse silla lapsepõlvega.