Tallinna Haigla

ARIINUŠKA

Tallinna haigla maastikuarhitektuurne kontseptsioon on inspireeritud Arvo Pärdi klaveripalast "Variatsioonid Ariinuška tervekssaamise puhul". See teos koosneb kuuest lühikesest osast, millest esimesed kolm on minoorsed ja ülejäänud mažoorsed. Maastikuarhitektuuris avalduvad need variatsioonid kuues iseseisvas teemas, milles põimuvad vastav haljastus, sillutised, värvid, vormid, lõhnad, väikevormid ja valgustus. Nii moodustub teemadest maatriks, mille alusel on lahendatud nii Tallinna Haiglaga külgnev park kui ka haigla hoonete vaheline ruum.
Pargis vastab kuuele variatsioonile kuus järjestikust aeda. Need aiad on maastikus selgelt piiritletud ning moodustavad pargis peamise telje, millel on aia asukohale vastav järk-järgult muutuv aktiivsus. Haiglale lähemal asuvad aiad on kantud "minoorsest helistikust", kaugemad ja aktiivsemad aiad aga "mažoorsest helistikust". Need parki kavandatud erilised aiad ongi olulisem ja aktiivsem ruumiline sekkumine olemasolevasse maastikku. Ülejäänud pargis säilitatakse väljakujunenud õrn paepealne maastik, milles on väärtustatud nii selle loomulikkus kui ka juhuslikkus.
Teeradadele on lisatud ümber haigla kulgev promenaad, mis seob rajad ja rohealad kokku väliruumide võrgustikuga. Nii moodustavad looduslik alvar, kultuuristatud aiad ja promenaad pargis sümbioosi.
Kuus variatsiooni ja neile vastavad teemad korduvad maatriksina ka haigla hoonete vahelises väliruumis. Selle kohaselt on peasissepääsu lähedal kõige suurem aktiivsus, mis haigla südamiku suunas järk-järgult kahaneb. Haigla hoonetevaheline ruum jaguneb suuresti kaheks: peakorpusest pargi poole jäävad intiimsemad hoovialad, mis on mõeldud pigem patsientidele ja nende külastajatele ning haigla personalile. Peakorpusest Narva maantee poole jäävad hoovialad on avatumad ning mõeldud pigem kliinikute külastajatele. Sinna on kavandatud tihe rahulike väikeste juurdepääsuteede võrk, mis ei võimalda suuri kiirusi ega läbisõitu, kuid tagab ligipääsu haiglakompleksi erinevate osadele nii jalgsi kui sõidukiga. Nii välditakse pikki teekondi hoonete sees.
Haigla ümber kavandatud park seondub klindiäärse rohevööndiga, mis jätkub läänes Maarjamäe memoriaalide alale ja mere poole ning idas piki klinti Pirita jõeni. Teise olulise rohevööndina mõtestatakse Panga tänava ümbrust, mis viib seal kulgevad teekonnad edasi otse lauluväljaku ja kesklinna suunas, samas luues rohelise puhvri areneva Lahekalda asumi ja haigla linnaku vahele. Lisaks on võimalik seniseid planeeringuid täpsustades tulevikus luua ka rohekoridore haiglast lõuna suunas, mis ühendaks siinse rohevõrgustiku kogu Lasnamäed läbiva ida-lääne suunalise planeeritava rohekoridoriga. Kaugem eesmärk võiks olla Tallinna asumeid siduva ökoloogilise ja inimsõbraliku rohevõrgustiku väljakujunemine, millesse haiglakompleks oma parkide ja teedega saab orgaaniliselt sulanduda.
Uus Tallinna haigla on kui roheline linnak oma aedade, teeradade ja maastikuelementidega ning haiglat ümbritsev keskkond toimib kui “tervistav aed” patsientidele, lisades väärtust ka ümbritsevale Lasnamäe asumile.